Saturday, December 29, 2012

Jõulud

Viimane aeg veel jõuludest kirjutada, enne kui uue aasta pidustused pihta hakkavad.

Minu jõulud siin Austrias said alguse 23-ndal detsembril, kui oli pidulik lõuna koos hostema õe perega ja jagasime esimesi kingitusi. Samal päeval oli ka teadupärast 4.advent ning seega laulsime õhtul püüdlikult "püha ööd". 24-ndal jagati kingitusi, käisime kirikus ja sõime uhke jõuluõhtusöögi. Hommikul ärgates oli maha sadanud mingisugune lumetaoline ollus, mis valmistas nii palju rõõmu (esimesed valged jõulud üle aastate) ja sain palju tänusõnu Eesti ilmataadi poole palvetamise eest. Mida ma loomulikult tegin ju hästi-hästi palju. Siis päeval aeti kõik lapsed teisele korrusele, kuhu jäime istuma järgmiseks neljaks tunniks- samal ajal tegutses all jõululaps. Alla tulles oli kuusk tuppa toodud, kingid kuuse all, õhtusöök laual ja minu kallid mandariinid vaatasid ka laua pealt vastu. Õhtusöögina sõime me fondüüd. Mis on peen šveitsipärane söök. Kõik oligi päris peen senikaua, kuni Iris omale fondüü kahvliga kätte torkas.

25-ndal käisime hostisa vanemate pool lõunasöögil. Süüa sai hane koos knöödlitega muidugi. Iris pidi lusikaga sööma, sest talle enam kahvlit ei usaldatud.  Jagasime veel kingitusi ja mängisime ülejäänud päeva Monopoly.

26-ndal käisime Irise ja Herwigi pärisisa vanemate juures lõunasöögil. Süüa sai jälle hane. Ja kingitusi jagasime ka jälle. Õpetasin Irisele selgeks kaardimängu potiknoi, mille eesti nimi olevat liiga keeruline ja uueks nimeks sai ta endale "sure(mine)!".

Siinsed jõulud jäävad mulle kindlasti eluks ajaks meelde. Tõesti väga ilusad jõulud olid. Siiski pean ma ütlema, et mul sel aastal jõulutunnet väga polnud, sest puudusid Eesti perekond, jõulusöögid ja lumi. Sellele vaatamata olen oma hostperele väga tänulik imeilusate jõulude eest.
Ahaa, kui kedagi huvitab, mis jõuluvana mulle tõi siis minu vaieldamatu lemmikkingitus on hostpere poolt saadud Austria köögi kokaraamat. Veel tõid päkapikud mulle kinkekaarte, raha, maiustusi. Aga sel aastal õppisin nägema seda, et kingitused pole niivõrd olulised, kui see, kellega ja kuidas sa oma pühad veedad. Ning kuidas sa nendesse suhtud- jõulud on teadupärast aeg tänulikkuseks ning sel aastal olen ma tõesti tänulik.

27-ndal oli Irise sünnipäev ja 1.jaanuar on minu oma. Meie sünnipäevapidu toimub homme, 30-ndal. Olete kõik oodatud :)!

Soovin kõigile imeilusat uut aastat! Et kõik teie soovid täituksid!



olukord 23-ndal

Sama vaadet kahjuks pole, aga see on olukord 24-ndal

Fondüükahvel on see pikk oda


23.dets

24.dets

Tuesday, December 18, 2012

Jõulukuu

Sõbrad, ma elan veel.
Näitan Teile viimaste päevade jooksul tehtud jõulumeeleolulisi pilte. Siinsed  jõulud on Eesti omadest piisavalt erinevad, et need pakuksid kohti üllatumiseks. Jõuludeks valmistumine hakkas pihta juba novembri viimasel nädalavahetusel ja pole siiani lõppenud- kuusepuu tuuakse tuppa alles 24-ndal ja siis ka nii, et lapsed kupatatakse minema, ema-isa valmistavad kõik ette, siis tulevad lapsed tagasi ja "üllatus!"- toa nurgas seisab kuusk, kingid all, laud kaetud, küünlad põlevad igalpool. Valmistame pidevalt igasuguseid jõuluküpsiseid, mida siis hostema karbidesse laob ja peitu paneb: " Võib alles süüa jõulude ajal!".Siiski mõned küpsised, mida siin-seal söönud olen, püüdsin ka pildile.
Mina aga tahaks mandariine, et kõik täiuslik oleks.



advendikalender sattus päris ilus



Kuskil metsas lume sees käisin korra. 
kohustuslik jõulufilm "love actually" seekord siis saksa keeles

koera pesin ka jõulude puhul puhtaks


nikolaus ja krampus. 
suht talvine ilm võimis?

vanemad saatsid ka mulle paki :)! AITÄH!

Wednesday, December 5, 2012

Jah, me elame Eestis ilma elektrita

Millest minu elu hetkel koosneb?

Saate täiesti "ootamatu" vastuse:
kodu-kool-sõbrad-kodutööd-lemmikloomad-trenn-söök-saksa keel

Olen selliseks riskialtiks inimeseks hakanud, et seadsin endale ülesande võimalikult palju klassis saadud kodutöid kaasa teha. See tähendab igal õhtul vähemalt kahte tundi google translatori ja paksu saksa keele mapi seltsis. Lisaks oma klassile teen kaasa ka esimeste klasside saksa keele tundide õppetükid(neid klasse on mul kolm), seega rahvas, respect eksole? :D Ükspäev oli meil Ecuadoriga samal ajal vaba tund- mina tegin kodutöid, tema passis 9gag'is. Tema sõnade kohaselt olen hakanud ebameeldivaks tuupuriks, kellega pole enam üldse lõbus ja tema uued sõbrad elavad internetis. Mina vastust võlgu ei jäänud: tema maal elavad inimesed, kes elavad terve oma elu paljalt metsas ringi joostes ja, et ta peaks oma kultuuri austama ja sama stiili harrastama. Seda ta ei teinud,

Olin vahepeal natuke tõbine ja siis polnud lusti väga kuskil käia. Kuigi paaril järjekordsel jõululaadal sai siiski käidud. Aga ütleks, et kodus on ka piisavalt tegevust hetkel- aitan vennal inglise keelt teha(ta hinded on juba tõusnud! Tagasi tulen hakkan seda raha eest tegema ), tegelen stressipallist Kimbaga ja käin koeri jalutamas, jõulumeeleolu on pidevalt laes ja käib üks piparkookide teha vehkimine, kodu kaunistamine, glögi keetmine.

Täna hommikul arutasin bussis Theaga, mida võiks Irisele sünnipäevaks kinkida. Olime juba ammu oma jutu lõpetanud kui järsku mingi suvaline kutt meie ees ütles: "Ma mõtlesin teie mure üle järgi. Kuna talle meeldivad hobused, tehke talle hobusekalender." Me pole kumbgi seda poissi varem näinud. Ühesõnaga huvitav inimene. Ja sellised huvitavaid inimesi on mind siin ümbritsemas väga palju. Neil kõikidel oma tragikoomilised küljed, aga samas on nad kõik nii toredad ja heasüdamlikud. Rahvas siin on tore!

Käisin ronimisseinal ronimas, oma kõrgusekartust alla surumas(kõik arvavad, et ma kardan kõrgust seetõttu, et Eesti nii madal on ja ühtegi kõrget kohta seal pole. Jah, me elame ainult ühekordsetes majades ja teletorne meil ju pole.) Päris hirmus oli. Aga sain hakkama! Teatris käisin ka eelmisel reedel! Ja ma sain kõigest aru! Nii hea meel oli!  Ja teine päev käisin "kuradite" eest ära jooksmas, kes tahtsid mulle kolki anda. Nad olid nagu orgid sõrmuste isanda filmist, kes panid ringi vitsade, piitsade, põlevate toigaste ja kolmharkidega, mille kõigega pidid nad haiget tegema ja hirmutama. Sellega said nad ka kindlasti hakkama, sest mulle räägiti kodus, et lähen toredale jõuluüritusele, mitte sõtta.  Pilte ma kahjuks ise ei teinud, seega võtan nad koju jõudes lihtsalt julmalt internetist.

Ilusat advendiaega! Austrias on see küll üks imelik aeg- pean koju jõudes kõik oma kingad puhastama ja alumisele korrusele ritta laduma, et kuri mees(Krampus) mind ära ei viiks. Või kui ma ikka paha olen, saan endale kingadesse üllatuseks kartuleid(kuigi nende üle oleks mul küll hea meel) ja sütt.

PS. Pealkiri on väljavõte päris reaalselt toimunud dialoogist