Tuesday, November 27, 2012

Kolm kuud Austrias

Kirjutasin viimati eelmisel kolmapäeval. Mõtlesin, et teen veel ühe sissekande eelmise nädala kokkuvõtmiseks iseendale.

Esmaspäeval oli mul koolis 10 tundi, peale mida jooksin koju, võtsin oma asjad ja jooksin zumbasse. Mida võiks koolist veel mainida oli see, et kehalises ronisime sellel ronimisseinal. Siin kuulub ronimiseks vajalikkude sõlmede ja varustuse tundmine põhiteadmiste hulka. Nägin Edithit, kellel oli taaskord nii palju rääkida, et jäin zumbasse napilt hiljaks. 

Teisipäeval nagu juba kirjutatud, oli YFU kohtumine. 

Kolmapäeval me Ecuadoriga šoppama ei jõudnud, läksime parem advendilaadale Viini raekoja ees. Väga-väga ilus koht on. Leppisime kokku, et lähme sinna siis tagasi, kui lumi maas on. E üritas mind ära moosida, et minna tund hilisema rongiga koju, aga ma tegin hullu spurti, et ikka õigele rongile jõuaks. Jõudsime ka. Vahepeal jõudsin veel kuskilt poest kaasa osta Pumpanikkelit, mis on peaaegu nagu must leib. Kuna E nälgis, otsustas ta seda uuesti proovida- sülitas välja ja küsis, kuidas me sellist asja süüa saame? Koju jõudes  tuli mul meelde, et pean tegema selle aasta esimese kodutöö saksa keelde. See oli siis umbes kella üheksa ringis. Lõpetasin kella üheteistkümne ajal. Aga ikka kuradi uhke tunne oli valmis saada ja mõelda, et ma tegin just ühe kodutöö oma uues keeles ära! Kolmapäeval näitasin ka Irisele, Theale ja keegi oli veel, helkurit, mis mul Eestist jakk kaasa võttes, oli taskusse ununenud. Siin ei käi mitte keegi helkuritega! Nüüd olen naljanumber, et mu riigis on need normaalsed :)).

Neljapäeval vedasin ennast hommikul kooli(kodus nautisin oma pumpanikkelit ja mõtlesin, et kilu tahaks), kus toimusid ainult kaks esimest tundi. Üks oli saksa keel, kus vaatasime filmi Pühast Graalist ja teine oli matemaatika, kus vaatasime filmi Pyhtagorase valemist. Siis sõitsime klassiga Viini, mingisugusele loengule, kus räägiti laste sünnieelsetest uuringutest, et selgeks teha, kas nad on terved või mitte. Ja mis siis saab, kui nad terved pole. Ühesõnaga, suht raske teema nii oma vale keele poolest kui ka sisu poolest. Koju jõudes sõin kiiruga, et joosta tantsima. Siis sain aga kõne, et täna jääb ära. No, okei siis. Kuna kodust pidin ma ikkagi ära minema, võtsime koos hostisaga koerad ja sõitsime Hollabrunni jalutama. Hollabrunnis astusid rongi pealt maha Iris, Herwig ja Nina, kes tulid parajasti Badenist arstilt. Kuna me ikka veel koju minna ei saanud, läksime koos koertega mäkki. Esiteks, kas lugesite ikka õigesti, et me läksime koertega koos mäkki? Siin on jumala normaalne koeraga sõita bussides, rongides, istuda kohvikus, käia raamatukogus jne. Äge. Teiseks, kas lugesite õigesti, et me ikka koju minna ei saanud? Minu pere otsib uut elamist ja seega praegune on müügis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, vahetan ma võib-olla oma aasta jooksul mitte perekonda, aga elamiskohta.

Reedel jälle koolis. Teistel klassikaaslastel olid arenguvestlused, aga mul vist igasugune areng puudub, et seda ma endale ei saanud. Nägin Clarat, kes küsis mu käest, kuidas me Eestis koolis käime. Rääkisin talle siis ja seejuures kohkusin ma ise ka ära, kui karm värk meil ikka on. Jõudu teile sinna Poskasse! Õhtul läksin Ecuadori ja Liz'iga välja.

Laupäeval tegin oma ema-isaga skype'i ja õhtul käisin veel tallis ühel sünnipäeval. Ja siis tuli juba pühapäev, kus magasin hommikul hästi-hästi pikalt ja siis õhtul läksime perega mingisugusele advendilaadale lähikandis. Nägin puha mingid tulega keerutajad, mängijad ära. Päris lahe oli.

Eelmise nädala jooksul möödus minu vahetusaasta algusest kolm kuud! Uskumatu, et ma olen juba nii kaua siin olnud- aeg läheb lihtsalt meeeeeletu kiirusega!

Muideks, mul on natuke ideede puudust, millest Teile kirjutatada! Igasugused pakkumised on oodatud :)!

Tegin söberitele "peeglika" enne väljaminekut, et ikka näha saaksite, ma olen terve ja puha. PALUN!

Wednesday, November 21, 2012

Tsiteerin oma isa:"Püha jumal, mis teil seal toimub????"

Vastan isale:" Knöödlid." 

Mul oli kunagi aega üle... Nüüd saate mind koju ja kooli jälitada, kui Austriasse juhtute.

Millest muidu räägin? Eile oli YFU kohtumine, mis oli korraldatud niimoodi, et koos olid pered, kelle lapsed on vahetuses, ja need pered, kellel on vahetuslaps parajasti peres. Viimast variant oli vähem ja seega sain palju küsimusi vanematelt, kelle lapsed on välismaal. Kuidas ma ikka toime tulen ja kuidas imelik ei ole ja kas ma koju ka igatsen jne. Ma muudkui sain naerda ja öelda, et vahetusaasta on tõsiselt vinge ja seda koduigatsust väärt. Kaasa tegin ka suure kausitäie kartulisalatit, mis pandi nahka 10 minutiga. Hea meel, et rahvale peale läheb.

Sain eile tagasi oma esimese saksa keelse kirjandi. Teemaks oli "Juhiload Eestis". Võrdlemisi punane tööke oli, aga kiitus seisis juures, et tubli töö- sain aru mis sa mõtlesid. Sain hinde ka kunstis. Siinse nelja, ehk meie kahe. Joonistada ma ei oska. Seda geeni ma oma emalt ei pärinud. Koju minnes sai vahetusisa norida, et ma saan perekonna kõige hullemaid hinded, ja et tema pole nõus minu neljadele alla kirjutama(töödele tuleb küsida vanematelt allkiri, et nad ikka hinnetega kursis oleks), mingu ma naabri juurde paluma :')). 

Täna on plaanis Ecuadoriga Viini uude šopingukeskusesse minna ja vaadata, miks ta nimi "The Mall" on. Leiame mõlemad, et see on äärmiselt taandarenenud nimi(keegi, kes eesti keelt oskab, võiks leida mulle hea tõlke sõnale "retarded"). Veel on meie jaoks taandarenenud see, et Austrias ei saa igapool pangakaardiga maksta. Minu jaoks on piiritult taandarenud see, et siin pole õieti mitte kuskil Wifit ja et inimesed arvavad, et Eesti on Aafrikas. Homme on kah Viin plaanis, aga siis klassiga. Ja siis on nädalavahetus! 

Kõik on tõesti tore hetkel. Rõõmu kõige tegemiseks on jälle väga palju ja nõmedad asjad Austria juures on ka nagu ...vähem nõmedaks muutunud :).

Maakas lõpetab, sest füüsikatund sai otsa. Näeb, kui kirjutan!

MEIN HEIMWEG:

Koolist rongijaama: 1, 2 km

Rongiga: ca 30 km

 
Rongijaamast koju: 800m

Monday, November 19, 2012

Graz

Käisin nädalavahetusel Liinal Grazis külas. Sinna ja tagasi kokku sõitsin rongidega kaheksa tundi. Peale Viinist väljasõitu läks maastik imeilusaks ja tuli ikka meelde, et Austrias on mägesi ka. Ise elan Austria ühes "madalamas" osas. Kui siia tulin, tundusid need siinsed künkad täitsa mäed, nüüd aga olen ära harjunud. Lisaks sellele elan ka Austria kõige külmemas piirkonnas, mis tähendab talvel siiski ka kahte päeva -15 kraadi.

Jõudsin Grazi laupäeva pärastlõunal. Läksime Liina poole, jätsime asjad sinna ja siis läksime vanalinna vaatama. Ronisime lossimäele, vaatasime ilusaid maju, kommenteerisime H&M'is, sõitsime trollidega Geikülla, sõime KOHUKESI,  läksime tagasi Liina poole õhtust sööma. Siis läksime uuesti linna- Liinal oli hea plaan ühte kohta istuma minna, aga ta ei leidnud seda ülesse. Nii seiklesime kaks tundi mingis pimedas Grazi osas, samal ajal kui Liina rääkis mulle läheduses asuvast Balkani linnaosast, kus kahel tüdrukul on ohtlik pimedas ringi liikuda. Võluv, kas pole? Siiski leidsime lõpuks õige koha ja veetsime igati toreda õhtu koos eesti keelt mulisedes.

Pühapäeval ärkasime varakult üles, aga kuna pidime ootama hommikusöögi järgi, siis ei saanud väga varakult kodust minema. Sõime siis Liina perega hommikust ja mängisime ka mingit lauamängu ning siis me läksime. Vaatasime veel Grazi kesklinna- mul tuli meelde, et pole peaaegu ühtki pilti teinud ning siis läks mul kiireks. Panin nagu japs mööda linna ringi, et midagigi jäädvustada. Ja varsti läkski mu rong tagasi Viini.

Viinis oli mul aega istuda ja oodata oma järgmist rongi Zellerndorfi- läksin jalutama. Kui Graz on siinne ülikoolilinn, kus on väga boheemlaslik õhkkond ja elab palju noori inimesi, siis Viin on täitsa teistmoodi. Graz on võrdlemisi vaikne linn, kus noored elavad kõik rõõmsalt koos ja väga palju reegleid linnas elamiseks pole. Viini äärelinnas jalutades, aga on maailm täitsa teistsugune. Igasugused rahvused valmistusid korraga ette esmaspäevase töönädala alguseks(loe: perekonnad balkanlasi jalutasid ja karjusid, hiinlased rebisid tänava lõpus kaste puruks, türklased hõikusid, et osta mu kebabi, itaallased rääkisid arvatavasti pitsast). Saksa keelt ma sellel jalutamisel ei kuulnud. Kuulsin seda uuesti kodus, kus Iris hüppas mulle ukse peale vastu koos tordiviiluga, mille ta täitsa ise tegi- pidin maitsma ja kiitma.

Tahtsin midagi veel kirjutada, aga mõte jooksis kokku. Aitäh Liinale, kes mulle Grazi näitas, mind majutas ja minuga eesti keeles rääkis. Hääl on suurest rääkimisest täitsa ära.







järjekordne jõuluasjade pood, mis müüd jõulukraami ka keset suve. 


niru kuusepuu. kas tartus on puu juba püsti?


peamine liiklusvahend






silmapaistvaimad lukud:
















Thursday, November 15, 2012

Semmering

Alustuseks: mul oli täna koolist vaba päev, sest Alam-Austria kaitsepühaku sünnipäev oli. Päris äge, või mis? Kahju, et Tartumaa kunagi oma kaitsepühaku sünnipäeva ei tähista(Tartul üldse on üks või?).

Juba mitu-mitu nädalat enne planeeriti ära, et lähme koos Irise, Herwigi ja vahetusvanaemaga Semmeringi. Küla asub Alam-Austria piiril ja iseenesest eriti ülevaatamist ei vääri, aga üks mis väärib, on Semmeringi raudtee. See raudtee on a la 130 aastat vana, kulgeb üle mägede ja on jupiti ehitatud imeilusatele viaduktidele. Vaade, mis avaneb rongiaknast on samuti miljonit eurot väärt. Herwigil on tõsine huvi rongide ja tehnika vastu ning tema pärast sinna mindigi. Natuke minu pärast ka, et turistile maad näidata. Ühesõnaga, pannkoogimaalt tulija sai mägedes täna käia. Ja Euroopa kõige moodsama ronigiga sõita, või miskit sinnapoole. Austerlaste eneseimetlus on piiritu.

Käisin täna muideks tantsimas ka.

Aa, ilm oli ka ilus.
Harry Potter'ish. 










"well..that escaleted quickly"


Teate küll "Helisevast Muusikast" neid kirikuid mäetippudes? Need pole Hollywoodi rekvisiidid vaid on päriselt ka igas külas ja mäe otsas olemas.






Tuesday, November 13, 2012

räägime söögist

Kirjutasin viimati Badenis käigust. Järgmisel päeval peale seda, saime Martini, Lizi, Ecuadori ja Liisaga Viinis kokku. Lühemalt: VÕP'id suurlinnas. Kõige esimesena sain kokku Liz'iga, kes pani mind külmutatud jogurtit ja maapähklivõid sööma(USAka värk). Siis kohtusime teistega ja sõime sushit. Kõik loetletud asjad olid minu jaoks uued. Seega sai jälle uusi asju proovida. Pärast kui teistega olime lahku läinud, tahtsime Ecuadoriga veel kuskile istuma minna- astusime metroolt maha kõige suvalisemas kohas ja otsustasime eksploorida. Kukkusime haledalt läbi, sest eksisime ära ja siis sattusime kuskile jõululaadale torupillide keskele. Teed uuesti metroopeatusesse rajades otsustasime loobuda ja koju ära sõita.

Kodus tegin torti pühapäevaseks isadepäevaks. Siin on isadepäev muidu juuni teine pühapäev, aga kuna tordile keegi kunagi EI ei ütle, siis miks mitte Eesti isadepäeva tähistada. Mul oli plaanis teha oma  ema suurepärast toorjuustu kooki, aga kuna ma unustasin kondenspiima poest kaasa võtta, sai sellest philadelphia-hapukoore-vaarika kook. Maitses siiski väga-väga hästi. Kuid meile hästi tuntud kohupiima jm "mahlaseid" torte siin ei tunta. Struudel, stritsel, martsipani ja sacheri tort on siin piisavalt "mahlane". Seega sain oma pere natukene šokeerida Eesti-pärase, ainult piimatoodetest koosneva tordiga.

Pühapäeval oli siis pidulik lõunasöök. Sõime puha hane. Aga hani toodi lauale siinse kirikliku püha- Martini pärast. Püha Martin oli miski hea mees, keda kord äratasid teda haned öösel üles, kui tema kodu röövlid tahtsid röövida. Tänutäheks handele sööme me nüüd neid. Vähemalt nii sain asjast mina aru. Kõrvale sai knöödleid(muuseas- mulle hakkab vaikselt tunduma, et oma blogi "Aasta Euroopa südames" nime asemel peaks selle muutma "Aasta knöödliõgijate maal").

Esmaspäeval mul kooli polnud. Olin "haige". Tegelikult mitte ja vanaema külaskäigu ajal õppisin järjekordselt Austria kööki tundma. Ausõna nad söövad siin imelikke asju ja suures koguses. Seekord õppisin valmistama kartuliknöödlitainast.(JÄLLE KNÖÖDLID!). Tegime lihatäidisega knöödleid ja siis samast tainast mooninuudleid(pilt allpool), mis on magustoiduks. Sellele kõigele tõi isa lisaks ploomimoosi. Moosist rääkides- siin süüakse väga palju moosi. Peamisteks artikkliteks on aprikoosimoos, seesamune ploomimoos ja viinamarjamoos(marmelaad). Lemmikuimaks artikkliks on seda kõike süüa koos pannkookidega, mida austerlased peavad muideks oma leiutiseks. Veel peetakse ainult Austria asjaks seapraadi ja moosipalle. Aga  austerlased söövad veel imelikke asju: pannkoogisuppi, ploomiknöödleid, külma verikäkki oliiviõliga, kõrvitsaseemneõli, meeletus koguses valget hallitusjuustu, üleüldse imelikke juuste, knöödleid kõikvõimalikke täidistega, juurikaid jahukastmes jne. Ei saaks öelda, et ma päris kõike siin naudin, mida lauale tuuakse.

Eesti asjadele leiab poest mingisuguse asenduse. Meie musta leiba pole, aga on mingi õiget värvi teradest koosnev sarnane asi, mis meenutab maitselt vähe pahaks läinud leiba. Saab ka hapukoort, mida siin müüakse jogurtitopsidega  ja tuleb ette tõsta lusikaga. Poes muidugi pole kohukesi... Felixi ketšupit saab ka :D. Aga see on siin lihtsalt sama nime all müüdav Austria ketšup. Kala müüakse ka, aga hullult kalli hinnaga. Iiriskommi saab ka.

Austerlased armastavad juua ükskõik millist mahla koos mullidega. Mina aga mullijooke eriti ei armasta, ja üritan seda kogu südamega vältida. Kohvikus käib see just täpselt nii: ettekandja: "Ja mida soovite juua?" ma:"õunamahla." ta:"Suur või väike?" ma: "väike" ta:"Mulliga või ilma?" ma:"Ilma." ta: SUURED SILMAD"ilma mullita?" ma:"Jah." Lõpuks saan ikkagi mulliga õunamahla.

Okei, kaua ma ikka söögist jõuan rääkida. Otsustasin seda blogipostitust iga veidra asja söömise korral täiendada pildimaterjaliga.

Loodan, et teil keskmise osaga söögiisu ära ei ajanud! Mahlzeit!(austria keeles head isu)

Mohnnudeln ehk emakeeli moonimakaronid

Selle käki nimi on Serviettenknödel

Liisa.Ma. Liz. Ecuador(ma vahest ei mäleta ta päris nime enam :D)