Sunday, October 28, 2012

Small talk

Vahekokkuvõte:

Viimasest kirjutisest on möödas üle kümne päeva. Selle ajavahemiku sees on minu vahetusaasta algusest möödunud 2 kuud. Aeg on läinud enneolematu kiirusega. Selle aja jooksul olen jõudnud saada miski põhja alla oma saksa keele oskusele, leidnud sõpru, proovinud niiii palju uusi asju mille peale ma Eestis poleks tulnudki, õppinud paremini tundma iseennast, hakanud analüüsima Eesti elu plusse-miinuseid ja muud kõike veel.

Mida olen mina siis teinud vahepeal? Käisin USA VÕPiga shoppamas(bad idea, BAD IDEA). Zumba-trennides kaloreid kulutamas, oma esimesed konspektid ja koolitööd kaasa kirjutanud, otsinud meeleheitlikult talvesaapaid ning õpetanud Ecuadorile, kuidas müts pähe käib, lugenud Pippi Pikksukka saksa keeles, proovinud teile teha videot mu kooliteest aga mu video tegemise skill on lihtsalt liiga amazing, et sellega hakkama saada, Eesti saatkonnas püüdnud dokumente teha, Austria-päraselt ronge kirunud kui see 10 minutit hiljaks jäi, veel superhalbu nalju kuulnud, söönud, perekondlikult sünnipäeva-õhtusöögilt osavõtnud, väga ebaintelligentseid saksa keelseid laused suutnud öelda(kogemata- keeleõpe on paras peavalu), perega pidasime maha esimese "tüli", kuid lõpp hea, kõik hea(pluss, mis pere see oleks ilma tülitsemiseta?), NING KÕIGE OLULISEM: perekond võttis endale uue koerakese, seega olen lihtsalt koera-tita nunnumullis elanud. 


Teil Eestis vaheaeg lõppes, minul algas. Vaheaeg on nädala pikkune ja proovin selle nädala jooksul rohkem blogida kui muidu. Kolmapäeval on plaanis Halloweeni pidu(siin minu jaoks üllatusena väga oluline püha), täna hakkame lõikama kõrvitsatele neid nägusid pähe- nii nagu Ameerikas. Eile sadas ka meil "lumi maha". Tund aega tuli lörtsi ning kohalikud olid rõõmust pöörased- sellist lund ei näe nad isegi jõulude ajal mitte. Jõulud on siin alati mustad, pluss 10 kraadi sooja ja linnulauluga. Selline ilm nagu eile, oli Eestis vist juba esimest korda Jaanipäeval ära.

Lõpetan järjekordsete Austria-anekdootitega hostisa suust:

"Mees läheb panka ja nähes pikka järjekorda telleri ees, teeb kaare ja seisab ritta esimesena. Mees tema taga ütleb, et vabandage, mina olin siin enne ja teie palun minge tagasi viimaseks. Mees vastu, et ta ei saa enam viimaseks minna, sest seal juba on keegi ees."

"Poeg küsib isalt:" Isa, kus on Uural?". Isa vastab:" Ma ei tea, aga sa küsi oma emalt. Ta koristab alati kõik asjad ära.""

Visake lund siis hoolega, mina siin ostsin endale uue paari päikeseprille!

PS. Riputasin külje peale välja oma e-maili, postiaadressi ja telefoninumbri. 
Perele ja sõpradele: Minu Eesti telefoninumber on kasutusel korra kuus, kui lülitan ta sisse ja vaatan sõnumid üle(EMT, suured tänud mind meeles pidamast!). 

Wednesday, October 17, 2012

Austria huumori stiilinäide

Kolm klassikalist Austria nalja:

"Kaks pannkooki on laes kinni. Üks kukub alla ja teise nimi on Robert."

"Kaks varest lendavad. Üks lendab vastu puud ja teise nimi on Giselbert."

Keele põhine:

"Miks on ananassi nimi ananass? Sest, et kui Anna läks välja jalutama, hakkas vihma sadama ja Anna oli märg. (märg saksa k. nass =Anna war nass) "

Nojah. Eks sa katsu siis sellistega siin hakkama saada.

Tuesday, October 16, 2012

Eesti VÕPid

Andreas, Liina, mina ja Liisa- eestlased. Kes ütleb veel, et Eesti ja mäed kokku ei sobi?
(pilt läheb suuremaks, kui sellele peale vajutada.)

Monday, October 15, 2012

Post-arrival seminar

TEINE YFU SEMINAR AUSTRIAS! Üritus oli superlahe ning siinkohal tahan ma tänada kõiki, kes selle nädalavahetuse nii meeldejäävaks tegid!(sellest arusaamiseks tuleb vist ka rääkida eesti keelt...)

Nüüd kus on natuke vähem kui kaks kuud elatud Austria peredes, oli paras aeg oma elu jagada. Selle jaoks toimus post-arrival seminar Burg Altpernsteinis, Ülem-Austrias. Saime sinna ja tagasi sõita rongiga, kohapeal läksime jala mäest üles(!). Mäkke ronides eksisime korraks ära ja saime tunni aja asemel jalutada kaks. 

Saime palju süüa, toimusid töötoad, tegime niisama nalja ja saime aru, et YFU VÕP'id on ikka maailma lahedaimad elukad.

Esimesel päeval oli ilm vähe sombune, aga kahel viimasel päeval saime päevitada ja elu nautida. Sain seminaril mitmeid uusi ideid ja innustust. Ainuke probleem on, et nüüd, kaks päeva peale seminari, on raske ikka koolieluga harjuda(sest VÕPide coolnessile pole vastast mitte kuskil olemas).


Ülevalt vasakult: eestlane, rootslane, eestlane, eestlane, moldaavlane. 
All: ameeriklane, mina, ameeriklane

Mina ja Estefania püüdsime Milka lehma. 


Eestlane Liisa ja Ecuadorlane Eider. Mõista-mõista, kes on temperamentsem?

Mina, mehhikaanlane Fran ja šveitslane Zelie

Ma, ameeriklane Liz ja eestlane Liisa

Eesti tüdrukud

Tüdrukute grupipilt. Mina tegin pildi, pole mõtet mind otsida :D

Töötoas tšillimas. Ussi taga on peidus Andreas Eestist. 










Monday, October 8, 2012

Oktoobri algus

Elu siin hakkab rutiini loksuma. Muudkui kool-kodu-kool. Igapäevaseid uusi avastusi jääb aina vähemaks ja need ei põhjusta enam sellist meeltesegadust, kui alguses. Lihtsalt mõni asi on teistmoodi ja kõik. Märkamatult on kätte jõudnud oktoober ja koos sellega on ka suvi otsa saanud. Ehk enne olid ilmad väga mõnusad soojad, nüüd on vähe jahedam ja nädalavahetusel(!) sadas nii palju, et õues käisin ainult korraks.

Kui teha kokkuvõte eelmisest nädalast, siis saab öelda, et see möödus suure saksa keele õppimise tähe all. Lugesin näiteks sellist maailmakirjandust, nagu seda on "Ühe äpardi päevik" või tuntud ka nime all "Gregi päevik" ja mingit lugu tiigritest. Nägin ka mitut saksa keelset filmi. Reedel käisin koos Irisega Viinis kinos, vaatamas filmi "Kampaania". Laupäeval oli meil perega filmiõhtu. Nägin lõpuks ära Sherlock Holmes'i ja mingi järjekordse kurva koerafilmi nimega Hachiko (kohutav igatsus oma koera järgi Eestis. Palun kallistage Benitat minu eest!). Ahaa, kuskil nädala keskel tutvusin Rafaela vanavanematega, kes pakkusid mulle Sacheri torti. Selle fenomenist mina aru ei saa- paras kuiv käkk oli :D. Pühapäeval tegin oma perele õiget kartulisalatit. Siin tuntakse kartulisalati nime all kartuliviilakaid sibulamarinaadis. Kui Eesti kartulisalat oli ära proovitud, sain teada, et siin on täpselt sama salat olemas, ainult nime all vorsti-majoneesi salat. Hästi Austria, hästi.

Edasist kirjutan tuginedes minu twitteri kasutajale (kalamälulise elu. Jumal olgu tänatud twitteri eest...Guugeldasin, et konkreetsem olla. Jack Dorsey, suured tänud!):
  • Ühel koolipäeval magasin sisse ja läksin hilisema rongiga. Vale rong oli. Natuke aega hiljem Hollabrunni jõudes, istusin valele bussile. Kui buss oma sõidu lõpetas, oli ta jõudnud Hollabrunnist paar kilomeetrit välja ja tagasi enam ei sõitnud. Kõndisin jala tagasi Hollabrunni südamesse ja sealt kooli. Kõige imelisem on see, et jõudsin ikkagi teiseks tunniks kooli.
  • Kuskil nädala lõpupoole olid mul Facebookis kõik uued kirjad saksa keeles. Minu emotsiooni on raske tagantjärgi kirjeldada. Iris nägi mu näoilmeid pealt. Iseloomustas sõnaga priceless. 
  • Käisin tantsimas. Kas keegi on kunagi öelnud, kui raske tants on fokstrott? 
  • Funfact: Siin lastakse kinodes filmi "Lotte ja kuukivi saladus".
  • Klassiõde hakkas lambist laulma Oh kuusepuud, selle eesti keelsete sõnadega. Seejärel pidin talle terve selle loo eesti keeles selgeks tegema. Täna hommikul ütles ta mulle, et oli nädalavahetusel kodus õppinud Püha ööd.
  • Sai korduvalt tallis käidud. Peas tekib pidevalt küsimus, millise artikliga viidata ruunatud hobusele(meessugu, kesksugu?)? Teisi ahvides olen leidnud enda jaoks sobiva räpparliku da. (muidu on saksa keeles die, der, das)
  • Vastavalt twitterile jõudsin kuskil nädala jooksul veel nautida šokolaadi. 
Nüüd kus mõned minu mõtetest on avalikustatud, ütlen parem, et vaadake pilte. Kõik pildid on nädala-kahe vanused. Peaks vist uuesti fotoka välja otsima. Pildistama näiteks mulle pimedas südamerabandusi tekitavaid inimsuuruseid nukke mu kodukülas. (Reklaamiks tulevale kõrvitsafestivalile. Aga leian et, hernehirmutis motikakiivri ja vikatiga pole kuigi hea reklaam. Ega pole see hea vanainimeste südametele.)

hostema ja hobune

Iris oli äss

Õnneks mitte kauaks :))

Tegin mingi habemikuga pilti. 




Vahetusaasta lisakilod...

hahaa. tere.

Olen täiega loobunud ilusate piltide tegemisest. Muideks, selle pildi teemaks oli "lähme kluppi". 

Hobune

Tuesday, October 2, 2012

Kolm meest paadis(tegelt kaks VÕP'i)

Olen endale saanud uue vahetusõe. Seekord tuleb ta Ecuadorist ja elab minu põrandal nädalakese. Minu teine vahetusõde, austerlane, suhtub olukorda huumoriga- paras eestlane, sakslane, venelane anekdoot.

Ecuador kolis mõneks ajaks meile, sest tal tekkisid oma vahetusperega probleemid ning ta pidi perekonda vahetama. Kuna aga probleem lahendati liiga suure tarmukuse ja ladina-ameerikaliku temperamendiga, on ta hetkel natukene „kodutu“. Kuid vahetusõpilased ei saa pargi pingil magada ja nii oli minu hostpere nõus teda majutama.

Kolmapäev:
Käisime Viinis YFU kontoris. Mina igaljuhul sain tuttavaks siinsete YFUkatega ja nautisin oma päeva 100%. Sain jutusoonele praktikandiga Gruusiast, sest ka minu Eesti pere oli samaaegselt Gruusias.. Koju jõudes tegime allnighteri kaaslaseks oma saksa keele interneti-kursus. Estefania oli parem.

Neljapäev:
Pidin minema tantsima, aga mõistatuslikel põhjustel jäi see ära. Otsustasime siis minna Retzi vallutama. Alustasime ja lõpetasime oma vallutamise parfüümipoes enda haistmismeelt nüristades. Olukorras õppisin seda, et Ladina-Ameerikas ei teata headest lõhnadest mitte midagi. Ja E meelest Eestis ka mitte. (aga meie teame ju paremine, eksole?)

Reede:
Koolis oli muideks super-hea päev, sest pooled tunnid jäid ära. Koju tulles õppisin mina knöödleid tegema. Otsustasime jälle Viini sõita.
Õhtune Viin. Saime tuttavaks arstidega Hiinast, kes kutsusid meid endale Hiinasse külla. Jah, nagu see oleks kõige lihtsam asi ever. Õhtul rongiga koju sõites saime aru, et fruit ninjat mängitakse terves maailmas.

Laupäev:
Hommikul käisime terve perega Viinis westerniteemalisel festvalil. Saime süüa burgereid, sõõrikuid ja kanda kaboikaabusid. Üritus toimus Viinis mingil hipodroomil- kultuurilises mõttes jälle väga huvitav. Õhtul koju jõudes saime häid uudised- E oli endale uue pere leidnud. Läksime rõõmsa meelega jälle Retzi, sest seal toimus Weinlesefest(festival peale viinamarjade korjamist). Seal toimus mingi kontsert, kes mängiti lisaks Austria õllevõtmise lauludele ka nosa-nosa't ja Sunrise avenue'd. Seega, mina ja E saime mõlemad järgmise ilmutuse osaliseks- muusika on igalpool ühesugune. Selle vahega, et reggetoni meie ei kuula. Jumal tänatud.
Muideks, õppisin salsat tantsima. Või sambat, not sure.

Pühapäev:
KNÖÖÖÖDLID. Ise tegin. Muidu ei toimunud suurt väga midagi, peale õhtul ilutulestiku vaatamise, mis pani Weinlesefest'ile punkti. Päeval skaipisime oma sõpradega. Sain E käest pahandada, et ma räägin eesti keelt liiga kõvasti- ta ei kuulnud oma sõbrantsi hispaania keelset mulinat.

Esmaspäev:
E käis Viinis ja trennis. Ma käisin koolis ja tallis. Õhtul hilja, kui E trennist tuli ja meie kõik magasime, hakkas ta allkorrusel uksekella helistama, et sisse saada. Uks oli lahti. See on see probleem, kui sul on kodus nii palav, et uksed on koguaeg lahti. Fun fact: Estefanial on kodus Ecuadoris koristajad ja pesupesijad- tolmuimejat õppis ta kasutama kahe nädala eest ja pesumasinat töötamas pole ta oma elu jooksul veel näinud. Vahetusaasta alguses ei osanud ta isegi voodit hommikul ära teha.

Teisipäev:
Täna on teisipäev. Viimane öö, kui E siin ööbib. Siis kolib ta uude perre. Eks näis, mida ma täna õpin.

Kui tõele au anda, siis olen sellest nädalast päris ära väsinud. Kolmekesi ühes kitsas toas on päris hull lugu küll. Eriti kui üks neist elanikest tuleb Ladina-Ameerikast ja peab kell kaksteist öösel reggetoni kuulamist IGATI normaalseks tegevuseks. Või on ta näljane vahetusõpilane ja nõuab pühapäeva hommikul kell seitse süüa.
Päris ilma pildita ka ei saa. Kavalam nutimees näeb, et see pilt on mu arvutis nime all Picture 34. Eelneval 33-le näitas E kaamerale keelt.