Monday, September 24, 2012

Viin

Okei. Võtan selle ette ja kirjutan, kuigi soovitan parem ise kohale tulla ja koht üle vaadata. Päriselt ka.

Viin on minust tunni kaugusel, saan sinna mugava kahekordse(!) rongiga. Nädalas käin Viinis vähemalt korda kaks, AGA täna oli minu esimene puhtalt turisti käik. Sest ma pole ju turist, ma elan siin. Täna aga oli Irisel ja Herwigil koolist vaba päev, minul lihtsalt popipäev ja läksime Viini vaatama. Ka põlisausterlased Iris ja Herwig pole pooltes kohtades käinud, kus täna olime. Samas, kui paljudes turistikohtades mina Eestis käinud olen? Kui tihti vaatame me enda ümber võõra pilguga ja õpime nägema kõiges midagi uut ja huvitavat?

Käisime Stephansdomis, raekojas, staatsoperat, parlamenti ja ausalt öeldes kõike muud, mis on vaatamist väärt, vaatamas. Mu enda teadmised Viini hoonetest ja arhitektuurist põhinevad praegusel momendil ainult sellele, mida ma saksa keelsetest seletustest ja soome keelsetest giididest aru saan. Vikipeediat asun lugema alles peale blogipostituse valmimist.

Olen eelnevalt kõikjal neis kohtades jalutanud kas Estefaniaga või esimesel siin olemise õhtul koos YFU-pundiga. Täna oli lisaks Herwigile ja Irisele kaasas ka hostvanaema Edith. Kuigi Edith palus ennast kutsuda Wiener Oma'ks. Peale jalutamise käisime ka Itaalia jäätisekohvikus ja lõunatamas vanaema pool. Siin, Viinis, elab väga palju igasuguste rahvaste esindajad: türklasi, jaapanlasi, inglaseid, ameeriklasi, poolakaid jne. Kõige meeldivamalt lööb see välja siis, kui vaadelda erinevaid söögikohti. Ühesõnaga jagub alati midagi uut, mida proovida. Täna proovisin näiteks moonijäätist(milline rahvus küll selle omaks tunnistab?). Estefaniaga Viinis käies oleme haaranud rongi peale kaasa suvalistest kohtades sushit või nuudleid. Korra käisime söömas ka mäkis salatit(!), sest saiast on kõrini.

Kas te olete näinud Kommissar Rexi? Muidugi olete. Mina käisin täna ühes sellises kortermajas, nagu oleme näinud tolles sarjas. Meie nõuka-aegsetest kortermajades erineb nagu öö ja päev. Mulle oli paras vaatamisväärsus koos oma kõrgete lagede, pitsiliste trepi käsipuude ja mosaiikpõrandatega. Ja vanaema korter asub täitsa keskmises kortermajas.

Fun fact: Rong jäi täna 10 minutit hiljaks. Mis on siin SUUUUR ja harvaesinev probleem. Kogu rahvas perroonil kirus ÖBB'd(austria rongisüsteem) ja lubas nõuda kahjutasu hilinemise eest. Mina käisin samal ajal jalutamas ja uurimas, mis toimub? Selgus, et rongijaamast natukene kaugemal leiti ehitustööde käigus II MS aegne pomm, mida siis parajasti demineeriti. Minnes tagasi kaaslaste juurde rääkisin neile tasakesi, mis juhtunud on, sest kõva häälega ei saa ju pomm öelda. Pluss meie saime kiruda Hitlerit, mitte Austria praegust presidenti. Homme loen sellest raudselt ajalehest.

Fun Fact 2: Ilm on minu jaoks mõnusalt suvine, aga Ecuadoril(Estefania) on välja kujunenud allergia külma vastu-käib ringi kolme pusa ja mütsiga. Veel palus ta mul kaasa tulla talvevarustust ostma, sest tal pole aimugi, mida talveks üldse vaja on.

HOIATUS! Ma pole üldse fotomeelega inimene, seega saate näha hulka halvasti pildistatud maju ja korra mind ennast. Alguses pildistasin kõike heameelega, aga kuna Viini südames on kõik majad nii uhked, et võta üks ja viska teist, siis sai küllalt ruttu pildistamisest küllalt.





Raekoda
Raekoja sisehoov

vol2

Ülikool

Viini ülikool

Viini ülikooli siseõu

vol2







Kardan väga-väga kõrgusi; see naeratus, mis mul näos on, sellest võltsimat lihtsalt pole olemas. 

Monday, September 17, 2012

Ellujäämise ABC: Austria edition

Hakkasin mõtlema, et ma pole teinud korraliku postitust a la mis siin on teisiti kui Eestis. Seega, vist peab ära tegema.

Pean veel ära mainima, et Eestis elan ma metsas, ümbritsevast ära lõigatult. Siin elan ma küll maal, aga siiski on mul siin naabrid ja mulle kallist metsast pole haisugi.

Minu kodukoha ümber metsa pole ja lähim koht, mida nad metsaks kutsuvad, on minu jaoks natukene metsistunud park. Seevastu on kõikjal põllud. Põllud pole üldiselt nii suured nagu Eestis, vaid pigem tillukesed ja kraam, mis seal peal kasvab, on väga varieeruv(viinamarjad, suhkrupeet, päevalilled, kõrvitsad on need, mida leiab minu kodukandis). Põldudel jookseb ringi palju jäneseid ja mingeid kana-taolisi linde, kes väga lennata ei armasta. Lindudest niipalju, et linde on siin vähe- olen harjunud linnulaulu ja üldse lindudega. Aga kuna siin puid õieti pole, siis pole ka linnul kuskil elada. Muuseas, ka linnas näeb vähe varganägudest-varblaseid või tuvisid. Ma pole mingi linnuhuviline, aga see on üks loodust puudutav külg, mis on mulle silma hakanud.

Minu elukoht on Austria mõistes lame, ka mina olen hakanud seda lamedaks pidama, olen juba ära harjunud mägedega, mis algavad lääne poole reisides. Eesti mõistes elaks nagu Haanjamaal. Ülem-Austria on väga kaunis koht oma looduse poolest. Sõidad teel ja paremale-vasakule jäävad pildid Milka reklaamidest. Kõlan nagu klišee, aga ma pole kunagi näinud nii rohelist heina ja sinist taevast, nagu seal on. Ma pole veel teistesse liidumaadesse jõudnud, aga usun, et need on ka omamoodi ilusad.

Rahvast elab Austrias piisavalt. Vähemalt võrreldes Eestiga(eesti pindalatihedus 29 in km2, austria 100 in km2). Liikudes ringi, ei ole võimalik sõita kümneid kilomeetreid ei-kuskil. See lihtsalt pole võimalik, sest igalpool elab keegi. Austria pealinnas, Viinis, elab 1, 7 miljonit inimest, mis on rohkem kui terves Eestis kokku(Viin on selline imedemaa, et kirjutan sellest kunagi teinekord eraldi). Aga kogu see hulk inimesi on tõeliselt hästi organiseeritud, vastavalt tuntud Saksa(Austria) korrale ja täpsusele. Siinne rongiliiklus on AMAZING ja bussid samamoodi. Väiksemates linnades saab väga mõnusalt liigelda jalgrattaga, sest liiklus on siin laisem ja ei käi pidevalt selline "ära panemine". Samas ka itaalialikku piipitamist-tuututamist ei toimu- igaüks teab, kus ta koht on.

Austerlased ise on rahvas, kes oskab elu nautida. Nad on väga patriootlikud ja mingid sakslased nad kohe kindlasti EI OLE. Seda rõhutatakse mulle päevas vähemalt korra. Austerlased armastavad korda ja korrapärasust, teeremont ja lemmik-sort-jogurtit-poes-otsas ajab nad marru. Austerlased armastavad rääkida poliitikast, söögist-joogist ja Mozartist. Mozartist rääkides- Austrial on palju nimesid, keda näidata maailmale, aga oma parimaks on nad valinud Mozarti.

Söögist-joogist: see on siin omaette religioon. Ja selline, mis maksab Eestist kõvasti rohkem. Inimesed armastavad süüa-juua, on väga palju erinevaid maiustusi ja muud nämmut, samas kui tervislikke asju nii palju ei saa. Salatit ja kala tavaliste söögikohtade menüüst niisama lihtsalt ei leia. Hostema ütles mulle ühel hommikul, et pärastlõunal saab kala. Tulen koolist koju, meel rõõmus, et saab kala. Kala nime all sai kalapulki. Mis kala see on?! Aga nii paistab terve riik arvavat, et kalapulgad on superhea ja tervislik kala. Muidu saab palju kartuleid, kartuliklimpe ja makaroni. Pidevalt küsitakse minult, mida meie Eestis sööme. Raske on vastata, sest söök pole meie jaoks nii oluline, nagu siin. (Korra mainisin, et hommikuti sööme putru. Kõik pidid hirmust kangeks jääma, sest siin saavad seda ainult maohaiged või hobused. Meeldiv, kas pole?)

Minu vahetuspere armastab looduslähedamast toitu. Ka üritavad nad eelistada plastikule klaasipakendeid. Kuid mina ütleksin, et siine nö BIO söök on meie TAVALINE söök. Väga olulisel kohal on koos perega hommikusöögi söömine ja ka lõunatamine. Õhtusöök pole nii oluline.

Austrial on väga suur ja võimas ajalugu- siin ei ole mõtet oodata, et koolis midagi muud peale kodumaa ajaloo väga võetaks. Minu hostõde hakkas koolis võtma näiteks esimese maailmasõja algust nii, et sellega on seotud ainult Austria. JNE. Tõesti, teistel riikidel nagu ajalugu polekski. Sama on ka poliitika ja muuga; austerlastel on võrdlemisi enesekeskne maailmavaade. Muidu on aga riik igati meeldiv.

Mida veel?
  • Piim on kas väga lahja ja säilib pool aastat või leiab ka 3, 5% piima, mis säilib ühe nädala.
  • Vanemad inimesed ei tea, kus on Eesti. Nooremad teavad. Aga keegi ei tea, et on olemas eesti keel. Arvatakse, et räägime vene või soome keelt.
  • Inglise keelt ei osata nii hästi nagu Eestis. Aga leian, et siiski saab hakkama siin ka inglise keelega.
  • Siinne rahvussport on šoppamine ja tõsisemalt öeldes line-dance.
  • Kui Eestis hakkavad jõulud pihta novembris, siis algab see septembris. Juba praegu käivad inimesed oma kuusepuud välja valimas ja muretsevad endale jõuluteemalisi kodukaunistusi.
  • Siin on VÄGA palju hobuseid. 
  • Suur osa perekondasid puhkab kas mägedel suusatades või siia samma naaberriiki Horvaatiasse sõites. 
  • Siinne(Alam-Austria) talv on keskmiselt -5 kraadi. Ka lund väga pole. Ei oskagi öelda, kas ootan või mitte.
  • Siin on kiirteed, mis on ka kiired. Tähendab, et kui ma 10 kuu pärast tagasi tulen, on mul raske uuesti aeglase sõidutempoga harjuda.
  • Koolitunnid kestavad 50 minutit.
  • Kirik ja religioon mängib inimeste eludes ootamatult suurt rolli. Suurem osa on ristitud ja siiski jumalat usuvad, kuid kirikus ei käi. Vanematele on kirikus käimine must-do.
  • Kool lõpetatakse 18-aastaselt. Ülikooli jõuab väiksem protsent õppureid, enamus valib kutsekooli.

Ei oska väga midagi lisada. On küll teistmoodi. Aga minu eriti lahe võrdlusmoment seisneb selles, et Estefania kõrvutab Austriat Ecuadoriga, ja nii on võrdluses järsku kolm riiki :).

Saksa keel longab üle künga, aga tasapisi tuleb.

Tuesday, September 11, 2012

Nädala kiirfotod

See on minu lemmik söök-jook siin. Mitte, et see hea oleks, aga nimi pakub alati jututeemat.


Milka sõbrad, behold, your paradise! Ja see pole veel kõik. See on uskumatu, KUI populaarne siin Milka on. 

Pannkoogi supp. Muidu on siin toidud väga-väga head, aga see nagu tõesti ei lähe. 

Herwig on siin nii nunnu, ei saanud teile näitamata jätta. 

Dokk mul on. 

Lausa kaks.

Klassiõdedega hiinakas. 

Ma mõtlesin, et tulen Tartust, aga ei, Dorpatist. Ja sellised nimed on TÕEPOOLEST peaegu kõigil kaartidel. Kuigi kui Tallinnast jutt käib, saadakse ikka aru, mis see on.

Söpapilt Irisega.

Elu nagu seiklusjutus

Iga päev vahetusõpilase elus on kui uus raamat. Mõni päev elad nagu seiklusromaani kangelane, teisel päeval leiad ennast kokandusraamatu lehekülgedel. Hommikul üles tõustes ei tea kunagi, milline päev tuleb- selle saad sa teada alles päeva jooksul. Ainuke, mida vahetusõpilane saab mõjutada, on see, kuidas raamatus lehekülgi keeratakse.

Peale viimast kooli kirjutist, olen käinud koolis ja selle kooli eluga kohanenud. Laupäeval käisin Estefaniaga(teine vahetusõpilane, Ecuador, muideks ka minu naaber) Viinis šoppamas. Käisime mariahilfer straße'l- Viini oluliseimal šopingu tänaval. Teine tänav on Kärtnerstrasse, mis asub täitsa vanalinnas ning on seega ka tükk maad kallim. Aga mariahilfer on šoppamiseks tõesti sobilik. Kui midagi vaja on, pole võimalik, et sa seda sealt ei leia. Ja just selle pärast voolab sellelt tänavalt päeva jooksul läbi Tartu täis inimesi. Seega, minu jaoks, kes Eestis elab metsa sees ja ka siin Austrias pisut vaiksemas piirkonnas, on see paras ettevõtmine. Kindlasti lähen sinna veel, aga siis kui ilm enam nii kuum pole. Kuid Viin ise on imeilus ja võrratu. Vanalinnas jalutades jääd pidevalt suu ammuli taeva poole vahtima, sest majad on siin kõrged ja dekoratsioonid-dekoratsioonid-dekoratisoonid.
Tänav oli nii ülerahvastatud, et ma ei näinud mõtetki fotokat ise välja otsida. Olen 101% kindel, et see pilt on tehtud varahommikul. 

Pühapäeval käisime perega veel korra Viini kandis hostemale hobust vaatamas. Mu perel juba üks hobune on, aga ka hostema tahab endale hobust muretseda. Hobuse ostmiseks küll ei läinud, aga siiski nägin jälle natukene Austriat. 
Alam-Austria koosneb neljast veerandist: metsa-veerand, veini-veerand, tööstus-veerand, ja siis on veel üks lahja alkoholi veerand, mida ma ei oska eesti keelde tõlkida :). Mina ise elan veini-veerandis. Hobust käisime vaatamas tööstus-veerandis. Tööstus-veerand on mitte-ametlikult Austria kõige koledam piirkond ja mina leidsin isegi selle ilusa olevat. On küll väga lame ja tühi, aga teed on puhtad, linnakesed korras jne. Kuigi kui kodu-veerandisse tagasi jõudsime, tuli väga soe ja kodune tunne peale. (See veerandite värk meenutab mulle pidevalt Näljamänge.)

Kuidas vahetusõpilane sõpru leiab? Räägib kõva häälega igalpool inglise keeles või vigases saksa keeles. Sõpradeks saavad uudishimulikud küsijad ja ebameeldivad grammatika-parandajad.  Nii olen mina leidnud juba paar tükki. 
Kuidas vahetusõpilane avalikkuses käitub? Võimalikult uudishimulikult ja püüab muudkui saksa keelt purssida.
Kuidas vahetusõpilane käitub, kui küsimusest aru ei saa? Nooguta ja naera kaasa toimib siiani päris edukalt.
Mis on vahetusõpilase ainuke võimalik vastus kas-küsimustele? JAH!!!

Siin on hetkel jube palav. Koolis käin kleidi või seelikuga, sest pükste jaoks on mul lihtsalt liiga palav. Aga palavus mulle meeldib ja talvest ma ei taha veel mõeldagi. 
Kirjutan paari päeva jooksul veelkorra oma kodust ja tallist ja postitan mõned nädala jooksul klõpsitud pildid(seega- fotod-fotod-fotod!)





Wednesday, September 5, 2012

Kool

Kirjutan selle teksti valmis matemaatika tunnis. Tunnis ma kaasa teha ei oska, sest kasutatakse arvutitel mingisugust tundmatut programmi. Matemaatikas vihikuid ei kasutata- on ainult õpik ja vahest jagab õpetaja lehti kätte, millel on õpetused programmi kasutamiseks. Kui õpetaja uut teemat õpetab, teeb ta seda arvutis, selle arusaamatu programmi abil. Ühesõnaga, minu jaoks puudub matemaatika õppimisel igasugune loogika. Leian ikka meie Eesti meetodi parema olevat(õpetaja joonistab tahvlile ja tublid õppurid kopeerivad kõik kohe vihikusse).

Minul algas kool 3.septembil, ehk nii nagu Eestiski. Igasugune pidulikult rõivastumine ja aktus siin puudus. Mina aga, Eesti kommetega harjunud, läksin mõtetega aktusele. Hostpere kinkis mulle esimesel koolipäeval kommi-tuutu, mis kingitakse siin esimesse klassi minevatele lastele.

Ma käin Hollabrunni reaalkoolis, 6 A-klassis. 6.klass tähendab meie mõistes 10-klassi. Ehk ma jäin istuma. Minu klassis on 19 õpilast, kellest 12 on poisid. Klassikaaslased ütlesid mulle, et eelmise klassi lõpus oli neid olnud 26, aga seitse olid lõputöödest läbi kukkunud ja klassi kordama jäänud. Muidu on klassikaaslastega hetkel natuke raske suhelda, kuna nad inglise keelt väga ei oska ja on ka pisut kinnised. Siinse 10.klassi raskuse kohta oskan öelda seda, et matemaatika hakkas pihta selle koha pealt, kus mina Eestis lõpetasin, ja ajalugu hakkas pihta just nii, nagu eelmise aasta alguses. Minu klassikaaslased võtavad kas ladina või prantsuse keelt. Kuna mina kumbagi ei võta, siis hakkan käima esimese-teise klassi lastega koos saksa keele tundides. Loobuda sain ka religioonist, mille asemel hakkan kas võtma lisaks saksa keelt, või saan lihtsalt koju minna. Muudeks tundideks on mul keka, biloogia, füüsika, inglise keel, geograafia ja kunst(kunst minu jaoks täielik aja- ja raha raiskamine, aga mis ma ikka ära teen?)

Kool hakkab hommikul kell 7.55. Kooli minekuks pean tõusma kella kuuest või veerand seitsmest. Kooli saab nii bussi kui ka rongiga. Üks tund kestab 50 minutit. Vahetunnid on 5 minutilised. Austria koolides pole lõunasöögi vahetundi- kui õpilasel on palju tunde, siis võtab ta söögi kodust kaasa ja sööb selle mõne suvalise vahetunni ajal. Veel on koolis huvitav see, et klass püsib koguaeg samas klassis, vahetuvad õpetajad. Muidugi kehalise jne jaoks tuleb klassist välja minna. Koolisüsteem on segasem kui meil- laps läheb kooli, läbib neli esimest algklassi, siis läheb ta uuesti esimesse klassi, aga seekord gümnaasiumi esimesse klassi. Gümnaasiumis on kokku kaheksa klassi. Aga peale gümnaasiumi nelja klassi lõpetamist, saab õpilane minna ka meie mõistes kutsekooli. KUSJUURES kutsekoolid on siin väga-väga populaarsed. Minu hostõde, Iris(14), käib gümnaasiumi neljandas klassis. Peale selle lõpetamist, soovib ta minna õppima turismindus-kokanduskooli. Minu hostisal, Gerhardil, on 17-aastane õpilane elektrikute koolist.

Olen ootamatult sattunud kooli, kus läpakas on igapäevane tööriist. Ilma selleta pole konkreetselt koolis mitte midagi teha. Samas pean naljakaks seda, et kõik õpetajad jagavad töölehti, sunnivad neid säilitama ning organiseerima, samas kui kõik see sama asi tehakse läbi arvutitega tunnis(ning salvestatakse ka need dokumendid arvutisse. Kõik õpetajad õpetavad meid tegema arvutisse kaustasid).

Koolis käib 800 õpilast, igal klassil on vähemalt kolm paralleeli. Kuna kõik tunnid toimuvad samas klassis, siis olen veel saanud vähe ringi liikuda, aga oskan öelda seda, et kool on suur. Samuti ka ilus. Ahaa, üks naljakas asi on see, et klassides on küll kraanikausid jne nagu meilgi, aga mitte ühtegi prügikasti. Prügikastid on koridori peal, ning neid on neli tükki- mõeldud on prügi sorteerimisele.

Minu muljed on siiani positiivsed- tunnis küll midagi aru ei saa ja süüa ka koolis ei saa, siis õnneks on koolipäevad lühikesed. Väljaarvatud esmaspäeval, mil mul on kümme tundi(!). Hetkel on ilmad ka nii ilusad ja soojad ning mõnusad, et koolis käimine on meeldiv tegevus.

Palju-palju jõudu teile sinna Eestisse sügisele vastu astumiseks!

Igaksjuhuks: Kooli kodulehele

Edit:
Kuidagi väga negatiivstes värvides joonistan seda kooli, kui uuesti oma teksti üle loen. Tegelikult on kool tore, aga ma olen lihtsalt harjunud Eestipärase kooliga. Aga nagu YFUkad ütlevad: "See pole hea ega halb, vaid teistsugune!"







Sunday, September 2, 2012

Minu nädalas on päevi kümme


Alustuseks seletan ära pealkirja- olen Austrias olnud hetkeseisuga üheksa-kümme päeva, aga peres sai täna täis üks nädal. Kuna see peres olemine on natukene olulisem, siis ümmarguselt ütlen, et olen siin olnud siiski nädala.

See nädal on möödunud väga kiires tempos. Olen käinud vanaema juures, Saksa piiril, ratsutamas, Sparis šoppamas, Tšehhis, direktori jutul ja lisaks kõigele väga palju söönud. Aga homsest läheb ka minul lahti PÄRIS elu- hakkab kool. Siinne kool(eriti gümnaasium) on pisut teistsugune kui Eestis, alustades kasvõi sellest, et parim hinne on 1 ja halvim 5. Aga sellest kõigest kirjutan ma mõni teine kord. Koolis homme aktust pole, nagu Eestis. Hakkavad kohe lihtsalt tunnid pihta. Muuseas, mainin ära selle, et hakkan käima reaalkoolis (ja see on väga halb mõte, sest Eestis käin ma humanitaarklassis...). 

Täna on pühapäev ehk kirikupäev. Minu pere kirikus ei käi, aga kuna see on riigis muidu väga oluline, siis on pühapäevad suhteliselt surnud päevad. Täna on perekonnal traditsiooniline suur hommikusöök ja pikk jalutuskäik koertega. Muidu on kavas täpipealt mitte midagi teha. Seega, et midagigi teha, jagan teiega pilte 10-päevasest nädalast. 






Virsikupuu tallis. Mu uus parim sõber. 

Kuskil Wolfgangsee lähedal. Imeilus vaade. 

Käisin hostõega kooli jaoks susse otsimas. Käisime ka New Yorkeris, mis siin on. Siinne uus moeese on dirndl. Ja ma tõesti ei valeta, kui ütlen, et väga palju noori käibki selliste kleitidega ringi igapäevaselt. 

Sussid kooliks. Kui Eestis vaadatakse neile, kes kooli sisejalanõudena susse kannavad pisut vildakalt, siis siin on see AINUS võimalus lisaks Crocsidele. Kui kannad nt baleriinasid, arvavad õpetajad, et käid nendega ka õues. Seega mida koledam jalanõu, seda parem. Kuigi ma ikka ei loobu oma ideest baleriinadega koolis käia.

Viinist mingi pildike. 

Iris ratsutab.

Vasakpoolne karikas on kolmanda koha eest ja parempoolne esimese eest. Kus on loogika?


Vahetusõpilased Austrias 2012-2013