Sunday, April 22, 2012

Alustuseks



Tere!


Minu nimi on Heliis Nemsitsveridze ja ma olen sel suvel minemas umbes 10 kuuks Austriasse vahetusõpilaseks. Austria langes minu valikuks, sest......


Nii on alanud kõikide tulevaste ja olevate vahetusõpilaste kirjad/blogid/enesetutvustused/kõned. You name it. Mõtlesin siis, et teen asja natukene teisiti. Alustuseks räägin parem muinasjutu Kuldkiharakesest ja kolmest karust. 


Kuldkiharake ja kolm karu 
ehk brüneti seiklused YFU-maailmas 


Elas kord ammu-ammu seitsme maa ja mere taga Tartus tüdruk, keda mitte keegi ei kutsunud Kuldkiharakeseks. See oli nii muidugi seepärast, et tal polnud kuldseid kiharaid vaid hoopis pruunid kiharad. Tüdruk oli väga lahke, heatahtlik, õpihimuline, aga mis meie loos kõige olulisem, ta oli uudishimulik. Tüdrukut, kes muide reageerib nimele Heliis, huvitasid väga erinevad maad ja rahvad. Ta luges neist palju, vaatas filme ja rääkis sõpradega. Üks sõpradest rääkis Heliisile metsa sees asuvast majakesest, kus töötavad YFU-inimesed. Meie loos siiski karud. Olid seal karuemad, karuisad ja karupojad. 

Kuna Heliis oli niivõrd uudishimulik tüdruk, läks ta sinna majja uurima, mis seal tehakse ja mis sealt saada võiks. Kedagi polnud aga kodus. Nõnda siis tüdruk marssis tagasi koju ja võttis lahti interneti. Internetis leidus väga palju kasulikku infot (http://yfu.ee/). Tüdruk muudkui vaatas ja vaatas ning varsti leidis ta end selle imemaailmast, kus on avatud kõik uksed ja inimesed, kes ustest juba vastu vaatavad, on väga-väga toredad. Võttis taaskord jalad selga ja kõndis karude majja tagasi. Seal leidis ta pudrukausid. Tühjaks sõi ta kausse mitu: 
- Karuisa pudrukauss ehk valimispäev
- Karuema pudrukauss ehk sponsorkoolitus
-Karupoja pudurkauss ehk stipendiumivestlus.
Ainult kaval lugeja saab aru, milline pudrukaussidest maitses Heliisile enim.

Nõnda siis tüdruk valis endale riigi kuhu ta minna soovis. Esmalt langes selleks Indoneesia. See on riik, kus keegi pole veel YFU Eestiga käinud ning sinna on võimalik saada stipendiumit. Kuna aga tüdruk sinna riiki stipendiumit ei saanud, tuli kohe uus riik. Karuisa voodi osutus ebamugavaks ning käsile võeti karuema voodi. Karuema voodi kannab nime Serbia. Heliisile pakuti stipendiumit Serbiasse, aga sellest ta loobus, sest puudus piisav motiveeritus. Ka karuema voodi osutus seega ebasobivaks. Aga voodeid oli kolm. Viimane, karupoja voodikene, oli veel puutumata. See osutus ka kõige mugavaks ja mõnnamaks voodiks. Karupoja voodi on Austria, kuhu Heliis sai ka stipendiumi. Nüüd jäi Heliis magama. 

Kui karupere koju jõudis, teadsid nad kohe, kes neil külas on. Aga nad ei saanud pahaseks. Kaugel sellest. Heliis äratati üles ja talle anti näppu rahvusvaheline fail ja leping. Mõlemad tuli ära täita ja viia karumajja, et asi ametlikuks muuta. Heliisist sai vahetusõpilane. 



Selline on lugu minust ja minu tegemistest huvitavamas võtmes. Teen kindlasti ka postituse, kuhu panen kirja täitmistvajavad dokumendid ka viisaka inimese moodi nõnda, et huvilised saaksid uudistada ja piiluda. 

Mõmm-mõmm ja ilusat kevadet!
Heliis