Saturday, December 29, 2012

Jõulud

Viimane aeg veel jõuludest kirjutada, enne kui uue aasta pidustused pihta hakkavad.

Minu jõulud siin Austrias said alguse 23-ndal detsembril, kui oli pidulik lõuna koos hostema õe perega ja jagasime esimesi kingitusi. Samal päeval oli ka teadupärast 4.advent ning seega laulsime õhtul püüdlikult "püha ööd". 24-ndal jagati kingitusi, käisime kirikus ja sõime uhke jõuluõhtusöögi. Hommikul ärgates oli maha sadanud mingisugune lumetaoline ollus, mis valmistas nii palju rõõmu (esimesed valged jõulud üle aastate) ja sain palju tänusõnu Eesti ilmataadi poole palvetamise eest. Mida ma loomulikult tegin ju hästi-hästi palju. Siis päeval aeti kõik lapsed teisele korrusele, kuhu jäime istuma järgmiseks neljaks tunniks- samal ajal tegutses all jõululaps. Alla tulles oli kuusk tuppa toodud, kingid kuuse all, õhtusöök laual ja minu kallid mandariinid vaatasid ka laua pealt vastu. Õhtusöögina sõime me fondüüd. Mis on peen šveitsipärane söök. Kõik oligi päris peen senikaua, kuni Iris omale fondüü kahvliga kätte torkas.

25-ndal käisime hostisa vanemate pool lõunasöögil. Süüa sai hane koos knöödlitega muidugi. Iris pidi lusikaga sööma, sest talle enam kahvlit ei usaldatud.  Jagasime veel kingitusi ja mängisime ülejäänud päeva Monopoly.

26-ndal käisime Irise ja Herwigi pärisisa vanemate juures lõunasöögil. Süüa sai jälle hane. Ja kingitusi jagasime ka jälle. Õpetasin Irisele selgeks kaardimängu potiknoi, mille eesti nimi olevat liiga keeruline ja uueks nimeks sai ta endale "sure(mine)!".

Siinsed jõulud jäävad mulle kindlasti eluks ajaks meelde. Tõesti väga ilusad jõulud olid. Siiski pean ma ütlema, et mul sel aastal jõulutunnet väga polnud, sest puudusid Eesti perekond, jõulusöögid ja lumi. Sellele vaatamata olen oma hostperele väga tänulik imeilusate jõulude eest.
Ahaa, kui kedagi huvitab, mis jõuluvana mulle tõi siis minu vaieldamatu lemmikkingitus on hostpere poolt saadud Austria köögi kokaraamat. Veel tõid päkapikud mulle kinkekaarte, raha, maiustusi. Aga sel aastal õppisin nägema seda, et kingitused pole niivõrd olulised, kui see, kellega ja kuidas sa oma pühad veedad. Ning kuidas sa nendesse suhtud- jõulud on teadupärast aeg tänulikkuseks ning sel aastal olen ma tõesti tänulik.

27-ndal oli Irise sünnipäev ja 1.jaanuar on minu oma. Meie sünnipäevapidu toimub homme, 30-ndal. Olete kõik oodatud :)!

Soovin kõigile imeilusat uut aastat! Et kõik teie soovid täituksid!



olukord 23-ndal

Sama vaadet kahjuks pole, aga see on olukord 24-ndal

Fondüükahvel on see pikk oda


23.dets

24.dets

Tuesday, December 18, 2012

Jõulukuu

Sõbrad, ma elan veel.
Näitan Teile viimaste päevade jooksul tehtud jõulumeeleolulisi pilte. Siinsed  jõulud on Eesti omadest piisavalt erinevad, et need pakuksid kohti üllatumiseks. Jõuludeks valmistumine hakkas pihta juba novembri viimasel nädalavahetusel ja pole siiani lõppenud- kuusepuu tuuakse tuppa alles 24-ndal ja siis ka nii, et lapsed kupatatakse minema, ema-isa valmistavad kõik ette, siis tulevad lapsed tagasi ja "üllatus!"- toa nurgas seisab kuusk, kingid all, laud kaetud, küünlad põlevad igalpool. Valmistame pidevalt igasuguseid jõuluküpsiseid, mida siis hostema karbidesse laob ja peitu paneb: " Võib alles süüa jõulude ajal!".Siiski mõned küpsised, mida siin-seal söönud olen, püüdsin ka pildile.
Mina aga tahaks mandariine, et kõik täiuslik oleks.



advendikalender sattus päris ilus



Kuskil metsas lume sees käisin korra. 
kohustuslik jõulufilm "love actually" seekord siis saksa keeles

koera pesin ka jõulude puhul puhtaks


nikolaus ja krampus. 
suht talvine ilm võimis?

vanemad saatsid ka mulle paki :)! AITÄH!

Wednesday, December 5, 2012

Jah, me elame Eestis ilma elektrita

Millest minu elu hetkel koosneb?

Saate täiesti "ootamatu" vastuse:
kodu-kool-sõbrad-kodutööd-lemmikloomad-trenn-söök-saksa keel

Olen selliseks riskialtiks inimeseks hakanud, et seadsin endale ülesande võimalikult palju klassis saadud kodutöid kaasa teha. See tähendab igal õhtul vähemalt kahte tundi google translatori ja paksu saksa keele mapi seltsis. Lisaks oma klassile teen kaasa ka esimeste klasside saksa keele tundide õppetükid(neid klasse on mul kolm), seega rahvas, respect eksole? :D Ükspäev oli meil Ecuadoriga samal ajal vaba tund- mina tegin kodutöid, tema passis 9gag'is. Tema sõnade kohaselt olen hakanud ebameeldivaks tuupuriks, kellega pole enam üldse lõbus ja tema uued sõbrad elavad internetis. Mina vastust võlgu ei jäänud: tema maal elavad inimesed, kes elavad terve oma elu paljalt metsas ringi joostes ja, et ta peaks oma kultuuri austama ja sama stiili harrastama. Seda ta ei teinud,

Olin vahepeal natuke tõbine ja siis polnud lusti väga kuskil käia. Kuigi paaril järjekordsel jõululaadal sai siiski käidud. Aga ütleks, et kodus on ka piisavalt tegevust hetkel- aitan vennal inglise keelt teha(ta hinded on juba tõusnud! Tagasi tulen hakkan seda raha eest tegema ), tegelen stressipallist Kimbaga ja käin koeri jalutamas, jõulumeeleolu on pidevalt laes ja käib üks piparkookide teha vehkimine, kodu kaunistamine, glögi keetmine.

Täna hommikul arutasin bussis Theaga, mida võiks Irisele sünnipäevaks kinkida. Olime juba ammu oma jutu lõpetanud kui järsku mingi suvaline kutt meie ees ütles: "Ma mõtlesin teie mure üle järgi. Kuna talle meeldivad hobused, tehke talle hobusekalender." Me pole kumbgi seda poissi varem näinud. Ühesõnaga huvitav inimene. Ja sellised huvitavaid inimesi on mind siin ümbritsemas väga palju. Neil kõikidel oma tragikoomilised küljed, aga samas on nad kõik nii toredad ja heasüdamlikud. Rahvas siin on tore!

Käisin ronimisseinal ronimas, oma kõrgusekartust alla surumas(kõik arvavad, et ma kardan kõrgust seetõttu, et Eesti nii madal on ja ühtegi kõrget kohta seal pole. Jah, me elame ainult ühekordsetes majades ja teletorne meil ju pole.) Päris hirmus oli. Aga sain hakkama! Teatris käisin ka eelmisel reedel! Ja ma sain kõigest aru! Nii hea meel oli!  Ja teine päev käisin "kuradite" eest ära jooksmas, kes tahtsid mulle kolki anda. Nad olid nagu orgid sõrmuste isanda filmist, kes panid ringi vitsade, piitsade, põlevate toigaste ja kolmharkidega, mille kõigega pidid nad haiget tegema ja hirmutama. Sellega said nad ka kindlasti hakkama, sest mulle räägiti kodus, et lähen toredale jõuluüritusele, mitte sõtta.  Pilte ma kahjuks ise ei teinud, seega võtan nad koju jõudes lihtsalt julmalt internetist.

Ilusat advendiaega! Austrias on see küll üks imelik aeg- pean koju jõudes kõik oma kingad puhastama ja alumisele korrusele ritta laduma, et kuri mees(Krampus) mind ära ei viiks. Või kui ma ikka paha olen, saan endale kingadesse üllatuseks kartuleid(kuigi nende üle oleks mul küll hea meel) ja sütt.

PS. Pealkiri on väljavõte päris reaalselt toimunud dialoogist

Tuesday, November 27, 2012

Kolm kuud Austrias

Kirjutasin viimati eelmisel kolmapäeval. Mõtlesin, et teen veel ühe sissekande eelmise nädala kokkuvõtmiseks iseendale.

Esmaspäeval oli mul koolis 10 tundi, peale mida jooksin koju, võtsin oma asjad ja jooksin zumbasse. Mida võiks koolist veel mainida oli see, et kehalises ronisime sellel ronimisseinal. Siin kuulub ronimiseks vajalikkude sõlmede ja varustuse tundmine põhiteadmiste hulka. Nägin Edithit, kellel oli taaskord nii palju rääkida, et jäin zumbasse napilt hiljaks. 

Teisipäeval nagu juba kirjutatud, oli YFU kohtumine. 

Kolmapäeval me Ecuadoriga šoppama ei jõudnud, läksime parem advendilaadale Viini raekoja ees. Väga-väga ilus koht on. Leppisime kokku, et lähme sinna siis tagasi, kui lumi maas on. E üritas mind ära moosida, et minna tund hilisema rongiga koju, aga ma tegin hullu spurti, et ikka õigele rongile jõuaks. Jõudsime ka. Vahepeal jõudsin veel kuskilt poest kaasa osta Pumpanikkelit, mis on peaaegu nagu must leib. Kuna E nälgis, otsustas ta seda uuesti proovida- sülitas välja ja küsis, kuidas me sellist asja süüa saame? Koju jõudes  tuli mul meelde, et pean tegema selle aasta esimese kodutöö saksa keelde. See oli siis umbes kella üheksa ringis. Lõpetasin kella üheteistkümne ajal. Aga ikka kuradi uhke tunne oli valmis saada ja mõelda, et ma tegin just ühe kodutöö oma uues keeles ära! Kolmapäeval näitasin ka Irisele, Theale ja keegi oli veel, helkurit, mis mul Eestist jakk kaasa võttes, oli taskusse ununenud. Siin ei käi mitte keegi helkuritega! Nüüd olen naljanumber, et mu riigis on need normaalsed :)).

Neljapäeval vedasin ennast hommikul kooli(kodus nautisin oma pumpanikkelit ja mõtlesin, et kilu tahaks), kus toimusid ainult kaks esimest tundi. Üks oli saksa keel, kus vaatasime filmi Pühast Graalist ja teine oli matemaatika, kus vaatasime filmi Pyhtagorase valemist. Siis sõitsime klassiga Viini, mingisugusele loengule, kus räägiti laste sünnieelsetest uuringutest, et selgeks teha, kas nad on terved või mitte. Ja mis siis saab, kui nad terved pole. Ühesõnaga, suht raske teema nii oma vale keele poolest kui ka sisu poolest. Koju jõudes sõin kiiruga, et joosta tantsima. Siis sain aga kõne, et täna jääb ära. No, okei siis. Kuna kodust pidin ma ikkagi ära minema, võtsime koos hostisaga koerad ja sõitsime Hollabrunni jalutama. Hollabrunnis astusid rongi pealt maha Iris, Herwig ja Nina, kes tulid parajasti Badenist arstilt. Kuna me ikka veel koju minna ei saanud, läksime koos koertega mäkki. Esiteks, kas lugesite ikka õigesti, et me läksime koertega koos mäkki? Siin on jumala normaalne koeraga sõita bussides, rongides, istuda kohvikus, käia raamatukogus jne. Äge. Teiseks, kas lugesite õigesti, et me ikka koju minna ei saanud? Minu pere otsib uut elamist ja seega praegune on müügis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, vahetan ma võib-olla oma aasta jooksul mitte perekonda, aga elamiskohta.

Reedel jälle koolis. Teistel klassikaaslastel olid arenguvestlused, aga mul vist igasugune areng puudub, et seda ma endale ei saanud. Nägin Clarat, kes küsis mu käest, kuidas me Eestis koolis käime. Rääkisin talle siis ja seejuures kohkusin ma ise ka ära, kui karm värk meil ikka on. Jõudu teile sinna Poskasse! Õhtul läksin Ecuadori ja Liz'iga välja.

Laupäeval tegin oma ema-isaga skype'i ja õhtul käisin veel tallis ühel sünnipäeval. Ja siis tuli juba pühapäev, kus magasin hommikul hästi-hästi pikalt ja siis õhtul läksime perega mingisugusele advendilaadale lähikandis. Nägin puha mingid tulega keerutajad, mängijad ära. Päris lahe oli.

Eelmise nädala jooksul möödus minu vahetusaasta algusest kolm kuud! Uskumatu, et ma olen juba nii kaua siin olnud- aeg läheb lihtsalt meeeeeletu kiirusega!

Muideks, mul on natuke ideede puudust, millest Teile kirjutatada! Igasugused pakkumised on oodatud :)!

Tegin söberitele "peeglika" enne väljaminekut, et ikka näha saaksite, ma olen terve ja puha. PALUN!

Wednesday, November 21, 2012

Tsiteerin oma isa:"Püha jumal, mis teil seal toimub????"

Vastan isale:" Knöödlid." 

Mul oli kunagi aega üle... Nüüd saate mind koju ja kooli jälitada, kui Austriasse juhtute.

Millest muidu räägin? Eile oli YFU kohtumine, mis oli korraldatud niimoodi, et koos olid pered, kelle lapsed on vahetuses, ja need pered, kellel on vahetuslaps parajasti peres. Viimast variant oli vähem ja seega sain palju küsimusi vanematelt, kelle lapsed on välismaal. Kuidas ma ikka toime tulen ja kuidas imelik ei ole ja kas ma koju ka igatsen jne. Ma muudkui sain naerda ja öelda, et vahetusaasta on tõsiselt vinge ja seda koduigatsust väärt. Kaasa tegin ka suure kausitäie kartulisalatit, mis pandi nahka 10 minutiga. Hea meel, et rahvale peale läheb.

Sain eile tagasi oma esimese saksa keelse kirjandi. Teemaks oli "Juhiload Eestis". Võrdlemisi punane tööke oli, aga kiitus seisis juures, et tubli töö- sain aru mis sa mõtlesid. Sain hinde ka kunstis. Siinse nelja, ehk meie kahe. Joonistada ma ei oska. Seda geeni ma oma emalt ei pärinud. Koju minnes sai vahetusisa norida, et ma saan perekonna kõige hullemaid hinded, ja et tema pole nõus minu neljadele alla kirjutama(töödele tuleb küsida vanematelt allkiri, et nad ikka hinnetega kursis oleks), mingu ma naabri juurde paluma :')). 

Täna on plaanis Ecuadoriga Viini uude šopingukeskusesse minna ja vaadata, miks ta nimi "The Mall" on. Leiame mõlemad, et see on äärmiselt taandarenenud nimi(keegi, kes eesti keelt oskab, võiks leida mulle hea tõlke sõnale "retarded"). Veel on meie jaoks taandarenenud see, et Austrias ei saa igapool pangakaardiga maksta. Minu jaoks on piiritult taandarenud see, et siin pole õieti mitte kuskil Wifit ja et inimesed arvavad, et Eesti on Aafrikas. Homme on kah Viin plaanis, aga siis klassiga. Ja siis on nädalavahetus! 

Kõik on tõesti tore hetkel. Rõõmu kõige tegemiseks on jälle väga palju ja nõmedad asjad Austria juures on ka nagu ...vähem nõmedaks muutunud :).

Maakas lõpetab, sest füüsikatund sai otsa. Näeb, kui kirjutan!

MEIN HEIMWEG:

Koolist rongijaama: 1, 2 km

Rongiga: ca 30 km

 
Rongijaamast koju: 800m

Monday, November 19, 2012

Graz

Käisin nädalavahetusel Liinal Grazis külas. Sinna ja tagasi kokku sõitsin rongidega kaheksa tundi. Peale Viinist väljasõitu läks maastik imeilusaks ja tuli ikka meelde, et Austrias on mägesi ka. Ise elan Austria ühes "madalamas" osas. Kui siia tulin, tundusid need siinsed künkad täitsa mäed, nüüd aga olen ära harjunud. Lisaks sellele elan ka Austria kõige külmemas piirkonnas, mis tähendab talvel siiski ka kahte päeva -15 kraadi.

Jõudsin Grazi laupäeva pärastlõunal. Läksime Liina poole, jätsime asjad sinna ja siis läksime vanalinna vaatama. Ronisime lossimäele, vaatasime ilusaid maju, kommenteerisime H&M'is, sõitsime trollidega Geikülla, sõime KOHUKESI,  läksime tagasi Liina poole õhtust sööma. Siis läksime uuesti linna- Liinal oli hea plaan ühte kohta istuma minna, aga ta ei leidnud seda ülesse. Nii seiklesime kaks tundi mingis pimedas Grazi osas, samal ajal kui Liina rääkis mulle läheduses asuvast Balkani linnaosast, kus kahel tüdrukul on ohtlik pimedas ringi liikuda. Võluv, kas pole? Siiski leidsime lõpuks õige koha ja veetsime igati toreda õhtu koos eesti keelt mulisedes.

Pühapäeval ärkasime varakult üles, aga kuna pidime ootama hommikusöögi järgi, siis ei saanud väga varakult kodust minema. Sõime siis Liina perega hommikust ja mängisime ka mingit lauamängu ning siis me läksime. Vaatasime veel Grazi kesklinna- mul tuli meelde, et pole peaaegu ühtki pilti teinud ning siis läks mul kiireks. Panin nagu japs mööda linna ringi, et midagigi jäädvustada. Ja varsti läkski mu rong tagasi Viini.

Viinis oli mul aega istuda ja oodata oma järgmist rongi Zellerndorfi- läksin jalutama. Kui Graz on siinne ülikoolilinn, kus on väga boheemlaslik õhkkond ja elab palju noori inimesi, siis Viin on täitsa teistmoodi. Graz on võrdlemisi vaikne linn, kus noored elavad kõik rõõmsalt koos ja väga palju reegleid linnas elamiseks pole. Viini äärelinnas jalutades, aga on maailm täitsa teistsugune. Igasugused rahvused valmistusid korraga ette esmaspäevase töönädala alguseks(loe: perekonnad balkanlasi jalutasid ja karjusid, hiinlased rebisid tänava lõpus kaste puruks, türklased hõikusid, et osta mu kebabi, itaallased rääkisid arvatavasti pitsast). Saksa keelt ma sellel jalutamisel ei kuulnud. Kuulsin seda uuesti kodus, kus Iris hüppas mulle ukse peale vastu koos tordiviiluga, mille ta täitsa ise tegi- pidin maitsma ja kiitma.

Tahtsin midagi veel kirjutada, aga mõte jooksis kokku. Aitäh Liinale, kes mulle Grazi näitas, mind majutas ja minuga eesti keeles rääkis. Hääl on suurest rääkimisest täitsa ära.







järjekordne jõuluasjade pood, mis müüd jõulukraami ka keset suve. 


niru kuusepuu. kas tartus on puu juba püsti?


peamine liiklusvahend






silmapaistvaimad lukud: